AU: Milleks meile plaanid

Eile hommik venis nagu tatt, sest käisin üksi hommikusöögil ja leppisime Hannoga kokku, et ootan teda 11'ni kuni koosolek lõppeb ja siis lähme koos Lisabon Oceanariumi avastama :) 

Mul oli tegelikult terve päevaplaan valmis mõeldud, sest kella neljast pidi Hanno jälle koosolekule minema ja õhtul töökaaslastega õhtusöögile. Seega oli mul plaan külastada ühte suurimat shopping centerit Vasco de Gama't ja õhtust süüa restoranis La Trattoria. Plaan oli aus, aga mis tegelikult juhtus, sellest hiljem. 

Oceanariumisse läksime metrooga, sest nii oli huvitavam. Oceanaarium ise oli päris lahe ja tundsin ennast päris kodus seal veealust maailma uudistades. Olles üsna.... üsna kogenud sukeldaja siis ma ikka midagi tean ja härra tunnistas, et ma olen MERETEADUSES temast tugevam :D see oli talle ilmselt löök allapoole vööd. 

Peale oceanaariumi sõitsime cable car'iga ( mis oli pretty pointless) veidi ülespoole ja sõime ühes ilusas restoranis Boalisboa's lõunaks grillitud kaheksajalgu. 

Ja siis juhtus midagi mis meie plaanid täiesti ( mis meie plaanid... minu plaanid :D) täiesti segi lõi. 

Järgmise 10 minuti jooksul juhtusid järgmised asjad: 

• Hanno helistas autorenti küsimusega kas me saaksime juba samal päeval auto ( pidime homme edasi liikuma Figueira da Foz'i) 
• Mina canceldasin elamise Figueiras, mille olime bookinud juba 2 kuud tagasi ja see oli terve maja kuskil umbe looduses. Natuke süda tilkus verd. 
• Kõndimise pealt bookis Hanno uue elamise kuskohas..... jap täiesti teises suunas ehk Algarves. 

Hotelli tagasi jõudes pakkisime nii 15 minutiga asjad ja lasime varvast. Taksoga lennujaama, sealt sipstilipsti rendikas ja Algarve poole tuld. 

Kes meie blogi on lugenud, siis olete kursis, et Küprosel oli meil päris niru auto millel kont töötas nagu jumal juhatas ja muusikat oli närvikulu mõttes lihtsam JBL'st kuulata. Seekord on meil ikka väga vinge pill :D täitsa tutikas Renault Clio. Kont töötab, muusika mängib, bluetooth, gps ( mis on pas*:D, aga selle olemasolu rõhutati väga) ja välja võtab see ratastel tulehark gaas põhjas ja kergelt suunaga mäest alla lausa 184km/h. 

Kohale jõudes saime bensukas kokku meesterahvaga, kelle elamise me airbnb's bookisime :) armas vanahärra juhatas meid km kaugusel olevasse istandusse ( pole veel päris kindel mis istandusega tegu, sest minu arvates kasvasid seal viinamarjad. Samas oli ka apelsine ja laime), mille nurgas seisab treiler/ vagunelamu. Sees on kõik vajalik olemas: voodi, külmkapp, miniköök, wc ja dušš. Soe vesi on hetkel veel küsimärgi all, aga üldiselt on see väga väga armas üli väike elamine. Mind teevad sellised asjad palju rohkem õnnelikuks kui mingi umbe 5* hotellikärakas. Peale selle on meil isiklik koer Lola, kes on mega sõbralik ja tuli hommikul saba liputades rõdul ( jap meil isegi rõdu) istuva ja kohvi joova peremehe ( loe: Hanno) juurde sügamist ja paitamist nuiama. Täna lähme ostame talle süüa. 

Aaaa eile käisime siin kohalikus nö külarestoranis söömas. Kui esimese õhtu Beco külastus välja arvata, siis see oli siiani parim õhtusöök. 

Hetkel kimame Cabo de sao Vicente poole :)