AU: #KaisusPortos

Vahelduse mõttes ja otsides ka rakendust meie treileri ees ehku peale koos püsivale lauale, mis hanno raskuse all ragises, otsustasime hommikust kodus süüa. Eilne õhtu aga venis pikale ja ainus avatud pood osutus alkoholi- ja tubakapoeks. Ei mingeid mune ega tomateid mu sõbrad. Hommikul avasin kuke kiremise peale silmad ja mind vaatas kutsika silmadega armsam, kes lausus midagi sellist " hommik kallis, kas tahad ma käin poes". Palun öelge, et see ei ole midgi sellist, mis iga naise südame sulama paneb. Võibolla neil ei pane, kes ei oska väidetavalt võileibagi teha :D ajupurustav. 

Hanno tuli poest tagasi hea paremaga ( sh stevia ja organic sojapiim), millest minu ül oli hommikusöök valmistada. Ei olnud väga keeruline ja Lola sai ka ühe praemuna oma krõbinate peale mis Hanno talle ostis :) 

Edasi sõitsime randa nimega Praia de São Rafael. See on vist kõige ilusam ja fancym rand, kus me koos käinud oleme. Väga lebod toolid ja varjud, liiv puhas, kõrval kohe valge mööbli ja valgete linadega restoran ( mille shampanja ja gin valik avaldas muljet), muusika jnejne. Vesi oli seal veel külmem ( 19 kraadi täpsemalt öeldes), kui eilses rannas ja ma olin kindel, et isegi see HÄDA ei aja mind vette. Lõpuks ikka läksin ja siis omavahel arutades kui raske on " hädale keskenduda" kui sul on räigelt külm ja ookeanihoovus sind edasi tagasi väntsutab, tervitas meid eesti keel, mis ütles " vesi on tõesti külm" fkinghell 😁😁 Siiani ei ole me Portugalis veel ühtegi eestlast kohanud, aga selles rannas oli neid päris palju. Hiljem kuulsime veel mitut perekonda eesti keelt kõnelemas. Muidugi peale seda vahejuhtumit vees, hoidsime oma keele teatud asjade suhtes hammaste taga 😁

Lõunat sõime seal samas, et aega kokku hoida ja no muidugi need valged linad eksole...fabulous🍾 Tegelikult teenindus oli jällegi tiba nadi ja hinnad suht räiged. Toit oli hea. Hannol tagliatelle frutti di mare ehk siis pasta mereandidega ja mina sõin kalasuppi. Ma olen lihtne inimene eks😁 

Kõht täis, vaim valmis panime Porto poole ajama. Kõigest 530 km. Käkitegu! 

Portosse jõudes ootas meid ülisõbralik host, kelle kaudu airbnb'st elamise bookisime. 

Võrreldes haagisega kus me kaks ööd elasime (sellel ei olnud muidugi midagi viga ja mulle väga meeldis selline maalähedane värk) on see ikka väga lux. Väga kena korter rõdu ja köögiga. Laual ootasid meid puuviljad ja muidugi portvein. Host soovitas ka kohti kuhu peaksime kindlasti minema ning kus saame parimat õhtusööki koos Portugali Fado'ga. 

Fado on tuntud kui Portugali bluus, kus luljat saadavad kitarr ja vioola. Fado nõuab esitajalt küllaltki suurt emotsionaalset jõudu kuna see ei ole kurb ega rõõmus ning laudakse millestki, millest arvatakse olevat aja jooksul või saatuse tahtel ilma jäänud, või millestki mida pole kunagi olnudki. Fado kandvateks teemadeks on armastus, saatus ja surm. Fado literatuurlselt tähendabki saatust. 

Õhtu jooksul esines kolm lauljat ja kõikidel oli tõesti väga võimas hääl. Muusika ise oli selline... mitte meie maitse, aga lihtsalt huvitav oli seda ise kogeda ja oma kõrvaga kuulda. 

Restoraniks oli Taberna real Fado Carta de Restaurante. Meil väga vedas, et sinna üldse laua saime, sest kõik oli broneeritud ja 2 inimest olid jätnud lihtsalt tulemata. Teenindus oli jälle kehvemapoolne ( see hakkab siin Portugalis juba tavaliseks muutuma). Meid teenindas meesterahvas, kes ilmselt on viimased 20 aastat seal töötanud ja tundis ennast väga tähtsana. See selleks, söök oli maitsev. Hanno sõi perfektselt küpsetatud vasikaliha ja mina imemaitsvat turska. Sööke serveeriti aga ainult sel hetkel kui lauljad tegid pausi... see tähendas meie jaoks ooteaega umbes 40 minutit. Päris karm, aga vein päästis. Ma olen bitch, aga pean selle ära mainima, et Hanno magustoit..šokolaadi laavakook oli üle😁 kokad saavad aru mida ma mõtlen. 

Nüüd siis käsil viimane päev ja täna külastame .... neid kohti millest Hannozzz varsti teile kirjutab ;) 

Obrigado!!